Eessõna
Eliisabeth Käbin ja Jelizaveta Ankipova
Tere tulemast lugema kogumikku "Õppimine täiskasvanueas"!
Kogumik on koostatud Tallinna Ülikooli esimese kursuse andragoogide poolt,- ainekursuse "Õppimine täiskasvanueas" raames.
Kogumik on suunatud eelkõige täiskasvanuhariduse valdkonnaga tegelevatele inimestele, kuid kindlasti leiavad mõtteainet
ka teised, kellele pakub huvi enda arendamine täiskasvanueas. Käsitletud on teemasid, mida on oluline silmas pidada täiskasvanueas õppimise vastu huvi tundes. Iga teema sisaldab ka intervjuud, mis toetab lugejat artiklite mõistmisel.
Järgnevalt oleme kokku pannud seitse erinevat artiklit:
1. Formaalne, mitteformaalne ja informaalne õppimine. Artikli eesmärgiks on anda ülevaade erinevatest õppimisliikidest täiskasvanuhariduse kontekstis.
2. Tööpõhine õppimine. Artikli eesmärgiks on anda ülevaade tööpõhisest õppimisest ning selle vajalikkusest. Lisaks selgitatakse ka informaalse tööpõhise õppimise võimalusi.
3. Kohanemine ja üleminekud. Artikli eesmärgiks on lahti mõtestada kohanemise mõiste, käsitleda erinevaid täiskasvanu elus toimuvaid üleminekuid ning üleminekutega kaasnevat kohanemise protsessi.
4. Kogemusest õppimine. Eesmärgiks on anda ülevaade täiskasvanud õppija kogemuslikust õppimisest.
5. Õpilugu. Artikli eesmärgiks on tutvustada täiskasvanud õppijale võimalust õppida informaasel viisil läbi lugude.
6. Kultuuriline õppimine. Eesmärgiks on avada lugeja jaoks uued perspektiivid eri kultuurides õppimisel
7. Transformatiivne õppimine. Eesmärgiks on selgitada lugejale, kuidas toimub sügavam õppimine.
Kõik kogumiku teemad on suunatud kahele pidepunktile- täiskasvanud õppija ja õppimine. Et artiklite käsitlemine oleks lugeja jaoks lihtsam, toome teieni ka selle kahe põhimõiste selgitused:
Allikad:
Illeris, K. (2009). Contemporary Theories of Learning. London: Routledge.
Märja, T., Lõhmus, M. & Jõgi L. (2003). Andragoogika. Raamat õppimiseks ja õpetamiseks. Tallinn: Kirjastus Ilo.
Kogumik on koostatud Tallinna Ülikooli esimese kursuse andragoogide poolt,- ainekursuse "Õppimine täiskasvanueas" raames.
Kogumik on suunatud eelkõige täiskasvanuhariduse valdkonnaga tegelevatele inimestele, kuid kindlasti leiavad mõtteainet
ka teised, kellele pakub huvi enda arendamine täiskasvanueas. Käsitletud on teemasid, mida on oluline silmas pidada täiskasvanueas õppimise vastu huvi tundes. Iga teema sisaldab ka intervjuud, mis toetab lugejat artiklite mõistmisel.
Järgnevalt oleme kokku pannud seitse erinevat artiklit:
1. Formaalne, mitteformaalne ja informaalne õppimine. Artikli eesmärgiks on anda ülevaade erinevatest õppimisliikidest täiskasvanuhariduse kontekstis.
2. Tööpõhine õppimine. Artikli eesmärgiks on anda ülevaade tööpõhisest õppimisest ning selle vajalikkusest. Lisaks selgitatakse ka informaalse tööpõhise õppimise võimalusi.
3. Kohanemine ja üleminekud. Artikli eesmärgiks on lahti mõtestada kohanemise mõiste, käsitleda erinevaid täiskasvanu elus toimuvaid üleminekuid ning üleminekutega kaasnevat kohanemise protsessi.
4. Kogemusest õppimine. Eesmärgiks on anda ülevaade täiskasvanud õppija kogemuslikust õppimisest.
5. Õpilugu. Artikli eesmärgiks on tutvustada täiskasvanud õppijale võimalust õppida informaasel viisil läbi lugude.
6. Kultuuriline õppimine. Eesmärgiks on avada lugeja jaoks uued perspektiivid eri kultuurides õppimisel
7. Transformatiivne õppimine. Eesmärgiks on selgitada lugejale, kuidas toimub sügavam õppimine.
Kõik kogumiku teemad on suunatud kahele pidepunktile- täiskasvanud õppija ja õppimine. Et artiklite käsitlemine oleks lugeja jaoks lihtsam, toome teieni ka selle kahe põhimõiste selgitused:
- "Täiskasvanud inimesele on omane terviklik mina-pilt – enesetunnetusel põhinev arusaamade süsteem iseendast, oma sotsiaalsetest rollidest ja käitumisest, suhetest keskkonnaga, toimetest ja koostoimetest teiste inimeste ja gruppidega, lühidalt – oma kohast ümbritsevas maailmas ja seostest selle maailmaga" (Märja jt, 2003). „Täiskasvanuks olemist ei määra ainult indiviidi vanus, vaid see, kui palju erinevaid rolle ta on sotsialiseerumise kaudu omaks võtnud (samas).
- Õppimine laiemas tähenduses on uute teadmise, idee, oskuse, arusaama, hoiaku, suhtumise jne omandamine elu jooksul läbi paljude sotsiaalsete rollide (Märja jt, 2003). P. Jarvis on defineerinud õppimist järgmiselt: õppimine on elukestev kombineeritud protsess, milles osalevad nii inimese keha (geneetiline, psüühiline ja bioloogiline) kui meel (teadmised, oskused, suhtumine, väärtused, emotsioonid, uskumused ja meeled) – tekib sotsiaalne kogemus, toimub mitteõppimine, mitterefleksiivne õppimine või refleksiivneõppimine (või õppimine nende kombinatsioonidest), mis seotakse konkreetse õppija varasemate kogemustega. Tulemuseks on pidevas muutuses (või laialdasema kogemusega) inimene (Illeris, 2009).
Allikad:
Illeris, K. (2009). Contemporary Theories of Learning. London: Routledge.
Märja, T., Lõhmus, M. & Jõgi L. (2003). Andragoogika. Raamat õppimiseks ja õpetamiseks. Tallinn: Kirjastus Ilo.