Õpilugu
Marko Laanes ja Anete Rätsep
„Mis iganes lugu ka ei oleks, kindlasti pole ta lihtsalt elatud elu. See räägib kogu elust: see annab suuniseid eluks, rajab teid, mille järgi elu elada, näitab seoseid elu ja kultuuri vahel. See võib tõepoolest olla üks tähtsamaid vahendeid, mis meil on elu ja kultuuride mõistmiseks.“
Plummer 1995, viidanud J. Moon
Teame, et õppimine ei jää klassiruumi nelja seina vahele, kus autoriteediks on õpetaja, seda eriti täiskasvanu õppes. Õpiloo artikkel selles kogumikus läheneb õppimisele nurga alt, mis näitab meile erineva info omandamise viise. Artikli eesmärgiks on tutvustada täiskasvanud õppijale võimalust õppida informaasel viisil läbi lugude. Tekst on jagatud viieks osaks:
· Mis on lugu?
· Loo erinevad vormid
· Loo mõju
· Madise õpilugu
· Intervjuu Madisega
Pärast nende punktide läbimist on lugejal selge, mis on lugu ja ta on näinud ühte õpilugu, mis pärineb elust enesest.
Mis on lugu?
Esimeses artiklis tutvustati lähemalt informaalset õpet ehk elukestvat protsessi, mille käigus inimesed omandavad hoiakuid, väärtusi, oskusi ja teadmisi oma keskkonnas harivate mõjude ja igapäevategevuste (pere, eakaaslased, naabrid, sündmused, raamatukogu, maasimeedia, töö, mäng jne.) kaudu (Euroopa Nõukogu, 2010). Seega vahel me ei märkagi, kui midagi informaalselt õppinud oleme. Samuti ei oska tihti inimesed otsida alternatiive õppimisviisidele, sest oleme harjunud õppima teatud ajal ning viisil, kuid tegelikkuses on võimalusi palju. Õppides kellegi loost on võimalik vaadata filmi, koostada, esitada, lugeda või kuulata kellegi lugu.
Narratiiv ja lugu on kirjanduses kasutatud samas kontekstis ning võivad olla tähenduselt samad või erinevad (J. Moon, 2010). Kuigi osades tsitaatides või allikates võib olla „narratiivi“ mõiste loo asemel, on selles artiklis kasutatud mõistet lugu ning mitte narratiiv, et siduda seda teiste liitsõnadega, mis sellega seotud on.
Loo erinevad vormid
Lool on mitmeid erinevaid vorme nagu lugu kui kommunikatsiooni vorm, lugu kui kogemusest õppimise vahend ning lugu kui oskuste arendamine ja veel mitmed erinevad vormid nagu toob Jennifer Moon välja oma raamatus „Using Story to Enrich Learning and Teaching: in Higher Education and Professional Development“. Järgnevas peatükis keskendutakse loole kui kogemusest õppimise vahendile ja loole kui oskuste arendamisele, mis enim õpilugu iseloomustavad.
Kogemusest õppimiseks saab lugusid kasutada selleks, et situatsioone ette kujutada. Näiteks „Mida mina sellises olukorras teeksin?“. Lugu rääkides, koostades või kuulates võib luua uusi tähendusi nii rääkija kui kuulaja jaoks, mis varem märkamata on jäänud. Jutustaja või koostaja jaoks võib see tuua temani uue vaatenurga läbi elatud situatsioonist. Lugu on rohkem kui lihtsalt sõnad – see loob meile suurema pildi või terviku kui teised suhtlusvahendid, sest võimaldab mängida emotsioonide, sõnade ja kehakeelega. See illustreerib meie ideid, laseb luua metafoore ja analooge, et see läbi mõtet paremini edastada (J. Moon, 2010).
Oskuste arendamiseks on lugu väga hea suhtlusoskuste arendamiseks nagu esitlemise oskus. Kuulates lugu arendame oma kuulamisoskust, nende loomine või läbi mõtlemine arendab aga meie loovust (loovkirjutamine). Lisaks võivad looda kanda endas informatsiooni, mis meid õpetavad või oskusi arendavad (J. Moon, 2010). On võimalik ära kasutada elu loomulikud olukorrad, kus annab keelelisi võimeid edendada: rääkides, jutustades, kirjutades, telefoniga vesteldes ja osegi omaette mõeldes rakendame ja mingil määral arendame oma keelelisi võimeid ning on hea võimalus neid oskuseid sihipäraselt arendada (A. Kidron, 2008).
Peale kahe viimase aspekti võib ära tuua ka kommunikatsiooni vormi, kus grupis lugude jagamine võib kaasa aidata mõistmise arengule või erinete vaatepunktide äratundmisele. Lood näitavad erinevaid perspektiive või ühe ja sama sündmuse mitmekülgset tõlgendamist. Jagades mõnda juttu õpetamise situatsioonis julgustab see kaasamist ja aidata keskenduda. Näiteks pööratakse automaatselt õppejõule rohkem tähelepanu, kui öelda „Lubage ma räägin teile loo.“ (J. Moon, 2010).
Loo mõju
On tähendadud, et inimesed, kes ei kasuta suhtlemisel lugusid, kipuvad olema rohkem tõsise ja „kuiva“ stiiliga ning neil on raskusi huumoriga. Kuid inimesed, kes kasutavad lugusid liiga palju võivad olla üksluised (J. Moon, 2010).
Schank (1995) seostab hea loo valikut ning kasutamist intelligentsusega (J. Moon, 2010). See viitab sellele, et lugusid rääkides me tõesti arendame oma oskuseid, eriti loovusega seotud andeid.
Madise õpilugu
Madis on 27-aastane väikeettevõtte omanik. Ta tegutseb erialal, mida ta pole mitte kunagi koolis õppinud ning mida tema lähedased poleks temast oodanud. Alljärgnevalt näeme, miks tahtis ta luua oma ettevõtte ja mida ta seda tehes on õppinud.
Igatsus vabaduse järele
Pärast toidutehnoloogia eriala magistrikraadiga lõpetamist Tallinna Tehnikaülikoolis tundis Madis, et avanenud võimalused ei ühti tema sisemiste väärtuste ning sooviga enda elu ise juhtida. Ta peab oluliseks vabadust planeerida oma aega ise, kuid toidutehnoloogiaga seotud ametikohtadel tegutsetakse suures osas ettemääratud graafiku alusel.
Olles mõnda aega uurinud erinevaid võimalusi komistas Madis blogi otsa, milles räägiti netiturundusest ja kõigest sellega seonduvast. Mõninga uurimistöö järel oli talle selge, et internetiturundus ja sellega seonduv on just see, mis võimaldab tal ise planeerida oma aega ja teha oma tööalaseid valikuid vastavalt soovile, mitte tulenevalt vajadusest. Mõningase eneseharimise ja katsetamise järel asutas Madis ettevõtte, mis tegeleb veebilehtede valmistamise ning mitmete erinevate turundusteenuste osutamisega.
Lähedaste toetus
Ettevõtlusega tegelemine pole Madise perekonnas võõras ning seetõttu leidis tema otsus ettevõte luua lähedaste seas positiivset vastukaja ning toetust. Sõpruskonnas oli siiski ka inimesi, kes ei mõistnud Madise soovi esitada endale väljakutseid ning alustada „nullist“ alal, millega tal alles mõnda aega tagasi seos puudus. Tema sõnul oli oluline eemaldada oma elust faktoreid, mis teda tema teekonnal edasi ei viinud, sealhulgas ka negatiivse mõttelaadiga inimesi. Ei ole lihtne katkestada suhteid inimestega, keda tead juba pikalt aga kui sinu eesmärgiks on areng, siis tuleb ka seda teha. Tänasel päeval on Madis end ümbritsenud edumeelsete inimestega, kes jagavad tema väärtusi ning elufilosoofiat.
Teadmiste allikad
Põhiliseks infoallikaks nimetab Madis internetti– Google, Youtube ja teised infokanalid sisaldavad pea kõike, mida on vaja baasteadmiste omandamiseks ükskõik millisel erialal. Suurimaks mõjutajaks ning väärt teadmiste pakkujaks peab Madis oma mentorit, kelleks on samas eluvaldkonnas juba palju saavutanud inimene. Samuti on oluline lugeda raamatuid, nii erialaseid kui ka kõike muud, mis tundub huvitav ning kasulik.
Suurimad raskused
Suurimatest raskustest tõi Madis välja alustamise aktiivse müügiga ning suhtlemise meeskonnaliikmetega. Mida rohkem projekte on Madise ja tema tiimi käte alt läbi käinud, seda paremaks on läinud tiimi omavaheline suhtlus ning on kasvanud ka Madise oskus meeskonda juhtida.
Mida on õppimise teekond andnud?
Kui küsisin Madiselt mida on pidev õppimine ja enesearendamine talle andnud, siis vastustest jäid kõlama vabadus, mida ta teekonda alustades ihkas, samuti võimalus näha pidevat arengut ning uusi võimalusi enda ees avanemas.
Nõuanded teistele
Madise soovitused enese arendamisest ning ümberõppimisest huvitatutele on järgmised: „Ole leidlik, vastuta oma tegude eest, loe raamatuid, loobu õpitud abitusest, sea konkreetsed eesmärgid ja ole järjekindel!“.
Intervjuu Madisega
Millest on sinu elus üldiselt olnud tingitud vajadus õppida/ümberõppida ?
Minu jaoks on olnud oluliseks n.ö tõuke andjaks soov juhtida enda elu ja leida rakendust enda oskustele. Sain ühel hetkel aru, et ala mida õppisin ei ole päris see ja ma ei taha päevast päeva oma aega panustada millegisse, mis pole mu kirg. Olen alati tahtnud ise juhtida oma aega ja vastu võtta otsuseid, sellepärast mõte kellegi teise jaoks töötamisest mind väga ei vaimustanud.
Hetkel on tööalaselt on kindlasti põhjust ümberõppimiseks andnud turu nõudlus. Kui olen näinud, et millegi järele minu erialal on suur soov, siis olen alati proovinud leida võimalusi seda pakkuda ja tihti olen pidanud selleks mingeid uusi asju õppima.
Mis on sinu suurimad tähelepanekud seoses õppimise ja ümberõppimisega?
Kui nooremana oli mindset selline, et lõpetan selle kooli ära ja siis ei pea enam midagi õppima, siis elu on üsna hästi selgeks teinud, et nii see asi päris pole ja õppimine on ikkagi elukestev tegevus. Olen ka aru saanud, et teoreetilised teadmised on küll head aga ilma praktika ja vahetu kogemiseta ei ole nendest kasu. Suurimad arusaamised ja sellised „ahhaa“ hetked on tulnud alati midagi omal käel läbi proovides.
Mis või kes on sinu üleminekuid ja õpiolukordi toetanud?
Kindlasti lähedaste toetav suhtumine. Kui inimesed su ümber sinusse usuvad, siis see annab tohutult motivatsiooni. Kõik inimesed ei ole kindlasti mitte toetavad ja siis on tulnud teha ka valikuid ja olen päris mitmeid suhteid lõpetanud, kuna need inimesed ei ole minuga n.ö samal lainel olnud. Olen leidnud erinevaid asju õppides ja ennast arendades uusi positiivse suhtumisega sõpru ja ka mentori, kes on hetkel seal kus mina tahan ennast aastate pärast näha. Soovitan kõigil leida keegi, kes on eeskujuks ja kellelt oleks võimalik õppida, see aitab vältida vigu mida nemad on enda õpiteel teinud ja toob tulemused väga palju lähemale.
Sa tegeled netiturunduse ja veebilehtede loomisega. Mida oled pidanud õppima, et jõuda sinna, kus oled hetkel?
Kõige tähtsam oskus ükskõik millist äri ajades on müük.. ja see pole tegelikult ainult äris, kui sa üritad enda ideid edasi anda, siis seda võiks ka müügiks nimetada. Konkreetsetest oskustest võibolla veel projektijuhtimine ja töö meeskonnaga, mida ma varem väga palju teinud ei olnudki. Olen aja jooksul aru saanud, et oluline on positiivne suhtumine ja usk endasse.. võiks öelda, et olen seda läbi kogemuse õppinud.
Mis on olnud sinu teekonnal suurimateks raskustest ja kuidas sa neid ületanud oled?
Kõige raskem oli algus. See hetk kui ma otsustasin, et nüüd ma teen midagi, mida keegi minust tegelikult ei oota ja alustan oma ettevõttega. Konkreetse näitena tooks võibolla müügi.. alguses oli ikka väga hirmutav võtta telefon ja helistada inimestele ja oma teenust pakkuda. Hirme saab ületada ainult tegutsedes- kui ma kartsin helistada, siis ma tegin nii kaua kõnesid, kuni see sai loomulikuks osaks minu päevast. Hirmudest üle saada ja näha, et olen õigel teel aitas ja aitab siiani positiivne tagasiside klientidelt ja meeskonnaliikmetelt, samuti julgustavad sõnad mentorilt. Vahepeal on oluline ka väikseid positiivseid asju näha ja neid lausa „üle tähtsustada“.. ainult vigu nähes muutub maailm väga ruttu negatiivseks.
Mida see teekond ja need õpikogemused sulle andnud on ning mis saab edasi?
Esimese asjana kindlasti isiklik areng igas eluvaldkonnas.Müügitöö ja tiimi juhtimine on andnud julgust ka igapäevastes sotsiaalsetes olukordades ennast rohkem väljendada ja kehtestada. Miks ma seda kõike alustasin oli soov vabaduse järgi ja seda olen ka saanud.. kindlasti on veel pikk tee minna ja selle nimel teen ma ka igapäevaselt tööd. Edasine plaan näebki ette suurt kasvu minu ettevõttes aga ka isiklikus elus- alati saab ennast ümbritseda edumeelsete inimestega ja seda kavatsen ma teha veel rohkem, et neilt õppida ja koos kasvada.
Kui alustaksid praegu otsast, mida teeksid seekord teisiti?
Tegutseksin rohkem ja kardaksin vigade tegemise pärast vähem. Vigu teeme me kõik ja selle pärast pole vaja üldse põdeda nii kaua kuni neist õpitakse ja edasi liigutakse.
Millist nõu annaksid inimestele, kes tahavad teha midagi sarnast sellele, mida sina teed.. alustada oma ettevõtet, õppida midagi täiesti uut ?
Soovitaksin lugeda raamatuid, nendes on rohkem väärtust kui arvatagi oskate. Kui eesmärgiks on vabadus, nagu minul siis see tuleb välja teenida ja selle nimel tuleb vaeva näha. Kindlasti tuleb ette probleeme ja neile soovitaksin läheneda uudselt ja olla lahenduspõhine, mitte üleliia probleemile keskenduda vaid just lahendustele. Lahti võiks lasta ka õpitud abitusest, mida ma näen pidevalt enda ja ka paljude teiste juures.. ole aktiivne ja leia ise lahendusi. Kõik vajalik on tänapäeval näpuliigutuse kaugusel, meil on internet- googel , youtube ja teised kohad on infot ääreni täis. Midagi alustades tasuks see ka lõule viia, järjekindlus viib sihile.
Kokkuvõte
Lugusid on räägitud ammustest aegadest alates nii meelelahutuseks kui ka teadmiste edasiandmiseks. Tänapäeval on lugude rääkimine ja kuulamine hea vaheldus formaalsele õppele, aga tihtipeale ei pöörata neile piisavalt tähelepanu. Pannes end loo rääkija olukorda on võimalik õppida asju neid ise kogemata, samuti aitab oma loo rääkimine leida uusi tähendusi mineviku kogemustele. Lugusid rääkides lisame oma suhtlusolukordadele uue dimensiooni ja näitame ennast kui isiksust.
Olgu lugu pikk või lühike, iga lugu võib olla õpilugu.
Allikad:
· J. Moon, 2010 „Using Story to Enrich Learning and Teaching: in Higher Education and Professional Development“ USA, Routledge
· Euroopa Nõukogu (2010). Euroopa Nõukogu kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse harta.
http://www.coe.int/t/dg4/education/edc/Source/Charter/Charterpocket_EST.pdf
· Kidron, 2008 „Kuidas ärksalt õppida“, Mondo