Kogemusest õppimine
Jelizaveta Ankipova
Käesoleva artikli eesmärk on anda ülevaade täiskasvanud õppija kogemuslikust õppimisest. Kogemuslik õppimine kui selline on oluline ja aktuaalne kõikide täiskasvanud õppijate jaoks, kes väärtustavad kogemusest õppimist ja soovivad seda endale teadvustada. Järgnevalt toon välja:
Kogemus- kuidas seda defineerida?
Sellisel pealtnäha lihtsasti seletataval sõnal esineb mitmeid definitsioone. Näiteks Collins dictionary leiab sõnale kogemus mitu erinevat vastet (Collins dictionary veebileht, 2015), nende hulgas on:
a) isiku otsene osalemine, otsene teadmine või kontakt;
b) kogunenud teadmised, kogenud praktilistes küsimustes;
c) tunnusjoon, mis näitab inimese või koha kvaliteeti;
d) inimese arusaamade kogum, tema mõtted ja mälestused.
Eesti keele seletav sõnaraamat võtab selle sõna kokku lihtsalt ja lühidalt (Eesti keele Instituut veebileht,2015): kogemus-" elus, tegevuses kogetu põhjal omandatud teadmine v. oskus"
Sellest võib järeldada, et sõna kogemus on võimalik mõista nii filosoofilisest kui ka praktilisest vaatepunktist lähtuna.
Antud teema raames käsitlen ma kogemust kui midagi, millest saab õppida. Inspireerituna eelnimatatutest definitsioonidest, tahaksin ma ka omalt poolt eraldi välja tuua seletuse sellele sõnale. Minu jaoks on kogemus need mõtted, tunded, emotsioonid ja teod,( kogutud lühemas või pikemas ajajärgus), mis on kasvanud üle teadmisteks ja oskusteks ning üldiseks pädevuseks mingil tasandil.
Kogemus ja õppimine käsikäes
Me saime teada mis on kogemus eraldioleva definitsioonina ent missugune seos on meie kogemustel ja õppimisel?
Kui lähtuda kogemusliku õppimise ametlikust hariduslikust aspektist, siis selle filosoofilised juured viivad tööstusrevolutsiooni kaudu keskaja gildide ja õpipoiste süsteemini (Chickering, 1977, viidanud Sweitzer& King, 2008:23). Kogemuslikku õppimist kui sellist hakkas märkama ja väärtustama John Dewery, Expereience and Education autor, kes nentis, et koolialane haridus jätab unarussse kogemuslikku õppimise ja sellele peaks rohkem tähelepanu pöörama. Dewery tõi välja ühe olulise aspekti- ainuüksi kogemus ei tähenda midagi, oluline on ka sellest midagi õppida. ( Silberman, 2007: 3)
Mel Silberman oma raamatus "The Handbook of Experiential Learning" (2007:8) iseloomustab kogemuslikku õppimist kui
a) täiskasvanud õppijate kaasatust konkreetsetes õpisituatsioonides, mis annab neile võimaluse "kogeda" seda, mida nad parasjagu õppisid ning
b) võimalust analüüsida seda, mida nad õppisid.
Lähtuvalt John Dewey sõnadest saame aru, et iga kogemus ei olegi väärtuslik. Kui me teatud kogemust endale ei teadvusta, siis õppimine sellest on vähe tõenäoline.
Kuidas kujuneb kogemusest õppimise protsess?
Täiskasvanuhariduse teoreetik P. Jarvis ütles, et inimene ei õpi kogemusest, kui ta peab toimuvat iseenesestmõistetavaks, vaid õppimine algab teatud mõttes ebakõla kogemisest-kui inimese teadlike ja ebateadlike kogemuste summa ja saadav kogemus on erinevad, hakkab ta otsima võimalusi selle likvideerimiseks. (2004:45, viidanud Kanep, 2009:10) Ka David Kolb, kogemusliku õppimise teoreetik, väidab, et kogemus üksinda ei aita õppida ja areneda, seda tuleb mingil viisil töödelda ja korrastada.(Sweitzer& King,2008:23) Ta tõi välja omadused, mis peaksid olema indiviidil, kes on suuteline läbima kogemusliku õppimise protsessi.
Järgnevad omadused on õppimise eeldusteks (Merriam,1999:224):
1. avatus ja valmisoleks astuda uude kogemusse;
2.refleksiivne oskus- kogemuste avamine läbi uute perspektiivide;
3. oskus näha ja lahendada probleeme;
4. analüütiline oskus-uute seoste ja kontseptsioonide loomine.
Need eelduslikud omadused on ka Kolbi kogemusliku õppimise mudeli osaks (1984:40-41), mille õppijad peavad läbima, et õppimisprotsess saavutada.
1. faas- konkreetne kogemus;
2. faas- refleksiivne vaatlus (kogetu vaatlemine ja analüüsimine);
3. faas-abstraktne kontseptualiseerimine (kogetule põhimõtete ja seoste loomine, refleksiooni üldistamine);
4. faas- aktiivne eksperimenteerimine (uue kogemuse planeerimine/ oskuste ja teadmiste rakendamine).
- mis on kogemus?;
- mis on kogemuslik õppimine?;
- kuidas kujuneb kogemusliku õppimise protsess?;
- kuidas on seotud kogemus ja refleksioon?;
- milleks on vaja kogemusest õppida?.
Kogemus- kuidas seda defineerida?
Sellisel pealtnäha lihtsasti seletataval sõnal esineb mitmeid definitsioone. Näiteks Collins dictionary leiab sõnale kogemus mitu erinevat vastet (Collins dictionary veebileht, 2015), nende hulgas on:
a) isiku otsene osalemine, otsene teadmine või kontakt;
b) kogunenud teadmised, kogenud praktilistes küsimustes;
c) tunnusjoon, mis näitab inimese või koha kvaliteeti;
d) inimese arusaamade kogum, tema mõtted ja mälestused.
Eesti keele seletav sõnaraamat võtab selle sõna kokku lihtsalt ja lühidalt (Eesti keele Instituut veebileht,2015): kogemus-" elus, tegevuses kogetu põhjal omandatud teadmine v. oskus"
Sellest võib järeldada, et sõna kogemus on võimalik mõista nii filosoofilisest kui ka praktilisest vaatepunktist lähtuna.
Antud teema raames käsitlen ma kogemust kui midagi, millest saab õppida. Inspireerituna eelnimatatutest definitsioonidest, tahaksin ma ka omalt poolt eraldi välja tuua seletuse sellele sõnale. Minu jaoks on kogemus need mõtted, tunded, emotsioonid ja teod,( kogutud lühemas või pikemas ajajärgus), mis on kasvanud üle teadmisteks ja oskusteks ning üldiseks pädevuseks mingil tasandil.
Kogemus ja õppimine käsikäes
Me saime teada mis on kogemus eraldioleva definitsioonina ent missugune seos on meie kogemustel ja õppimisel?
Kui lähtuda kogemusliku õppimise ametlikust hariduslikust aspektist, siis selle filosoofilised juured viivad tööstusrevolutsiooni kaudu keskaja gildide ja õpipoiste süsteemini (Chickering, 1977, viidanud Sweitzer& King, 2008:23). Kogemuslikku õppimist kui sellist hakkas märkama ja väärtustama John Dewery, Expereience and Education autor, kes nentis, et koolialane haridus jätab unarussse kogemuslikku õppimise ja sellele peaks rohkem tähelepanu pöörama. Dewery tõi välja ühe olulise aspekti- ainuüksi kogemus ei tähenda midagi, oluline on ka sellest midagi õppida. ( Silberman, 2007: 3)
Mel Silberman oma raamatus "The Handbook of Experiential Learning" (2007:8) iseloomustab kogemuslikku õppimist kui
a) täiskasvanud õppijate kaasatust konkreetsetes õpisituatsioonides, mis annab neile võimaluse "kogeda" seda, mida nad parasjagu õppisid ning
b) võimalust analüüsida seda, mida nad õppisid.
Lähtuvalt John Dewey sõnadest saame aru, et iga kogemus ei olegi väärtuslik. Kui me teatud kogemust endale ei teadvusta, siis õppimine sellest on vähe tõenäoline.
Kuidas kujuneb kogemusest õppimise protsess?
Täiskasvanuhariduse teoreetik P. Jarvis ütles, et inimene ei õpi kogemusest, kui ta peab toimuvat iseenesestmõistetavaks, vaid õppimine algab teatud mõttes ebakõla kogemisest-kui inimese teadlike ja ebateadlike kogemuste summa ja saadav kogemus on erinevad, hakkab ta otsima võimalusi selle likvideerimiseks. (2004:45, viidanud Kanep, 2009:10) Ka David Kolb, kogemusliku õppimise teoreetik, väidab, et kogemus üksinda ei aita õppida ja areneda, seda tuleb mingil viisil töödelda ja korrastada.(Sweitzer& King,2008:23) Ta tõi välja omadused, mis peaksid olema indiviidil, kes on suuteline läbima kogemusliku õppimise protsessi.
Järgnevad omadused on õppimise eeldusteks (Merriam,1999:224):
1. avatus ja valmisoleks astuda uude kogemusse;
2.refleksiivne oskus- kogemuste avamine läbi uute perspektiivide;
3. oskus näha ja lahendada probleeme;
4. analüütiline oskus-uute seoste ja kontseptsioonide loomine.
Need eelduslikud omadused on ka Kolbi kogemusliku õppimise mudeli osaks (1984:40-41), mille õppijad peavad läbima, et õppimisprotsess saavutada.
1. faas- konkreetne kogemus;
2. faas- refleksiivne vaatlus (kogetu vaatlemine ja analüüsimine);
3. faas-abstraktne kontseptualiseerimine (kogetule põhimõtete ja seoste loomine, refleksiooni üldistamine);
4. faas- aktiivne eksperimenteerimine (uue kogemuse planeerimine/ oskuste ja teadmiste rakendamine).
Peter Jarvis võtab õppimist kogemusest kokku transformatiivse kontseptsiooniga: 1. välise maailma tunnetuse muutmine kogemuseks; 2.kogemuse muutmine elemendiks meie eluloost (teadmised, oskused, väärtused, usukumused, emotsioonid). (2006: 87)
Refleksiooni roll kogemuslikul õppimisel
Meenutagem eelpool olevaid David Kolb`i sõnu, kes ütles, et kogemust tuleb mingil viisil "töödelda" ja korrastada. Nimelt kogemuse "korrastamine" on refleksioon.
Refleksioon on väga personaalne kognitiivne protsess, mille käigus pöördutakse tagasi kogemuse juurde ja püütakse selle tähendus enda jaoks lahti mõtestada. (Daudelin,1999:38, viidanud Kanep,2009:10)
"Refleksioon on kogemusliku õppe põhimõiste. Selleks, et kogemus muutuks õppimiseks, tuleb peatuda, sündmusi meenutada ja analüüsida" (Sweitzer&King, 2008: 26).
Kogemuse vältel aitab refleksioon toime tulla tunnetega, mis tekivad ning kogemusele järgnevalt on refleksioon vajalik kogetu kinnistamiseks (Boud jt 2002:10, viidanud Kanep, 2009:11)
Inimene õpib kogemusest läbi situatsiooni lahti mõtestamise ja analüüsi. Lahti mõtestamine omakorda omistab kogemusele mingisuguse tähenduse ning seejärel võib öelda, et inimene on oma kogemusest juba midagi õppinud.
Refleksiooni roll kogemuslikul õppimisel
Meenutagem eelpool olevaid David Kolb`i sõnu, kes ütles, et kogemust tuleb mingil viisil "töödelda" ja korrastada. Nimelt kogemuse "korrastamine" on refleksioon.
Refleksioon on väga personaalne kognitiivne protsess, mille käigus pöördutakse tagasi kogemuse juurde ja püütakse selle tähendus enda jaoks lahti mõtestada. (Daudelin,1999:38, viidanud Kanep,2009:10)
"Refleksioon on kogemusliku õppe põhimõiste. Selleks, et kogemus muutuks õppimiseks, tuleb peatuda, sündmusi meenutada ja analüüsida" (Sweitzer&King, 2008: 26).
Kogemuse vältel aitab refleksioon toime tulla tunnetega, mis tekivad ning kogemusele järgnevalt on refleksioon vajalik kogetu kinnistamiseks (Boud jt 2002:10, viidanud Kanep, 2009:11)
Inimene õpib kogemusest läbi situatsiooni lahti mõtestamise ja analüüsi. Lahti mõtestamine omakorda omistab kogemusele mingisuguse tähenduse ning seejärel võib öelda, et inimene on oma kogemusest juba midagi õppinud.
Miks on vaja kogemusest õppida?
Õpikogemus suunab inimese elu, kujundades seejuures maailmavaadet ja identiteeti. (Alt, 2006, viidanud Kanep, 2009: 12) "Õpikogemuste põhjal tekib õppijal käsitus enesest kui õppijast ja nägemus õpiminapildist, mis osutub edasiste õpingute juhindujaks" ( Alt, 2006, viidanud Kanep, 2009: 11).Samuti kujuneb kogemusest õppiminud inimesel käsitus endast kui vastutustundlikust täiskasvanud õppijast. (Alt, 2006, viidanud Kanep, 2009: 13)
Peter Jarvis (2006, 187) ütles,et kogemusest õppimine avab meie jaoks "uued piirid", tekivad uued seosed ja teadmised, kuid seejuures mainib ta ka, et kogemused võivad mõnikord mõjuda meile tagasisuunas- kogetu võib põhjustada eelduste ja eelarvamuste teket. Seepärast peamegi oma kogemusi teadvustma ja suunama neid õiges ja kasulikus suunas.
Lugu, kuidas kogemusest õpitakse
Sageli on tugevad emotsioonid meist üle ning ühest etapist teise liikumine või selle omaksvõtmine on raskendatud. Selleks, et olukorrast üle saada, tuleb seda kindlasti reflekteerida ja mõtestada, luua sellele uus tähendus. Näiteks 65- aastasele Evale ei anna siiani rahu mõte, et juba paari kuu pärast peab ta oma tööameti maha panema ja jääma pensionile. Temas keerlevad segased mõtted ning tal on hirm tuleviku ees- millega sisustada edaspidiselt oma vaba aeg? Eva tunneb end ühiskondlikus mõttes kasutuna. Ta tunneb, et tal on potentsiaali, elujõudu, tervist ja tahtmist tegeleda pensionärina mõne tegevusalaga, aga ta ei ole sellele veel intensiivelt mõelnud ega plaane teinud.
Paari kuu möödudes tunneb ta, et tal on vaja oma mõtted korda saada ja liikuda elus edasi mingisuguseski suunas. Siis hakkabki ta asja mõtestama, kaalub kõiki pensionile jäämise plusse ja miinuseid ning avastab analüüsimise käigus, et see hirm üksinduse ja kasutuse ees ei olegi tingitud paikapidavatest tingimustest. Hirmu sisuks on hoopis tundmatus, uus algus, mis tundubki tavaliselt inimeste jaoks raske ja ootamatu. Pika mõttekäigu tulemusena avastab ta enda jaoks, et on oma elutöö lõpus igati ära teeninud puhkamise ja"aja maha võtmise". Eva on otsustanud pühendada vaba aeg reisimisele. Koheselt hakkab ta tegema reisiplaane ja kuidas ta, pärast seda, kui on juba koju naasnud, paneb end kirja inglise keele algkursusele.
Eva situatsioon on tõestuseks, et ka tugevate emotsioonide, hirmude ja teadmatuse taga on selge piir ja määratletus ning see selgus on võimalk enda jaoks ka luua, kui hakata reflekteerima ning seoseid looma. Eva on liikunud oma elus järgmisesse etappi ning on seejuures õnnelik, kuigi mõni kuu tagasi valdas teda selle konkreetse etapi ees hirm. Nendele kogemustele, mis meie elus aset leiavad, on võimalus luua tuhat üksssada erinevat viisi, kuida neid mõtestada ja seeläbi muuta kogemuste suunda.
Intervjuu
Kettrud oma elust ja olust ning kogemustest...
"Olen siin maailmas eksisteerinud 31aastat ja selle aja jooksul nii mõndagi õppinud ja kogenud.
Minu elus on olnud erinevaid perioode ja väga palju õppetunde. Arvan, et iga inimene peab teatud asjad Elus omandama enne, kui ta edasi suudab minna. Mina käsitlen oma kirjutises kolme erinevat eluperioodi. Alustaksin keskkoolist, suundudes ülikooli ja lõpetan ühe huvitava töökogemusega välismaal.
Minu keskkooli aeg oli väga produktiivne, keskendusin täielikult õpingutele. Sain aru, et haridus tagab mulle võimaluse edasi areneda ja endale tulevikku luua. Kuna olin eesmärgile pühendunud, siis rühkisin visalt tööd tehes tulemuste poole. Keskkooli õpilane oli huvitav olla. Teadsin täpselt kui palju mingis aines õppima peab, et häid tulemusi saada. Panin paika enda jaoks väiksemad eesmärgid – kontrolltööde edukas sooritamine, maksimumi andmine. Sain teada, et õppimine on protsess, tuleb keskenduda ja vaeva näha. Sageli tundsin väsimust ja olin kurnatud. Seega pidin õppima oma päevi paremini planeerima. Keskkoolis õppisin seda, et tuleb osata abi küsida, leida inimesed, kes oskavad aidata. Sain kinnitust, et head sõbrad on edukuse alus. Kogesin, et enda ületamine annab tulemusi. See on üks tähtsamaid perioode minu elus, sain tunda ka pettumust ja pidin õppima sellega toime tulema. Kõige tähtsam õppetund oli edasi pürgimine. Mul on hea meel, et suutsin leida strateegiad, kuidas keskenduda, teha tööd. Keskkool andis mulle hüppelaua, hea alguse.
Keskkool: eesmärgistatus, sõbrad on edukuse alus, ületamine annab tulemusi, pettumine ja sellega toime tulemine, erinevad strateegiad.
Teine suurem periood minu elus oli ülikooliaeg. Astusin Tallinna ülikooli , klassiõpetaja erialale. Ma polnud esialgu kindel, et see on mulle õige koht. Esimese aasta loengud olid väga huvitavad ja tekitasid indu järgmisteks aastateks. Sain kinnitust, et ka ülikoolis tuleb teha süsteemselt tööd. Tuleb pidevalt areneda ja ennast selleks ka vahest sundida. Ülikoolis olles sain teada, mida tähendab iseseisvumine. Sain oma esimese töötamise kogemuse. Sain teadmise, et tööl ja koolis käia on raske ja see nõuab topelt pingutamist. Üks sõber ütles mulle: „ Kahte asja korralikult teha ei saa.“ Seega, mingil ajal loobusin tööst ja kirjutasin usinasti oma lõputööd. Tuleb meeles pidada , miks midagi tehakse. Mul kippus vahepeal eesmärk kaduma. Tuli tüdimus, siis sain tuge sõpradelt. Jälle üks suur õppetund, sõbrad aitavad läbi elu. Samas muidugi pidev enesemotiveerimine, utsitamine. Ülikooliaeg näitas, et ainult tööd tehes tulevad saavutused. Andis teadmise, et tuleb teha valikuid, pani vaatama tulevikku. See aeg oli produktiivne ja olen selle üle väga tänulik.
Ülikool: süsteemne töö, areng, iseseisvumine, töö, enesemotiveerimine, valikute tegemine ja tulevik.
Kolmas suurem periood minu elus on kogemused, mille ma sain Euroopas töötades. Ma tundsin, et vajan oma elus muudatust. Seega lahkusin koolist ja õpetaja ametist. Suundusin Euroopasse turgudele kaupa müüma. See tundus väga hullumeelne ja riskantne otsus- minna müüjaks laia maailma. Töö oli huvitav aga raske. Sain aru, et tegu on nii füüsilise kui kohati ka vaimse väljakutsega. Sain harjutada oma olematut inglise keelt. Tundsin, et selle kogemusega toimetulekuks on vaja tohutut jõudu. Oli kaks varianti, kas alla anda või tugevamaks saada, ma valisin viimase. Panin vahel hambad risti ja rühkisin edasi. Suutsin nädalas näha kolme erinevat linna, teha 11tunniseid tööpäevi. Koju saades mõistsin, et see töö pole minu jaoks. Tundsin, et hakkan ennast seda tööd tehes kaotama. Sain aru, et inimest ei motiveeri raha vaid eneseteostus. Ma vajasin midagi hingele. See oli üks suuremaid õppetunde, mida ma omandanud olen. Nüüd olen targem ja tean, mida ma elus teha tahan. Sain teadmise, kes ma olen ja mis mind õnnelikuks teeb.
Elu koosneb erinevatest perioodidest ja kõigi nende ülesanne on midagi õpetada. Mina õpin iga päev midagi uut. Samas tunnen, et olen ka õnnelik ja see on peamine. Teatud hetkel tuleb teha valikuid ja nendega leppida. Kõik ei pruugi olla õiged, samas igaüks neist õpetab midagi. Igal inimesel on õigus olla õnnelik, igal hetkel. Loodan nii elada. Elus tuleb teha asju mida armastad, panna kõigesse natuke iseendast, kõik hea tuleb tagasi. Elu on ilus..."
Reisimine: muutused, jõud, enese kaotamine, eneseteostuse olulisus, hinge nõudlused, arusaamine endast, õnne võti, elu on ilus.
Tõin enda jaoks välja märksõnad, mis peale iga möödunud etapi lõiku kõlama jäid. Minu arust, läbi oma kogemuste analüüsi, on Kettrud aru saanud elu ühest peamistest väärtustest: sõbrad, aeg, miski, mis hinge õnnelikuks teeb ja enese leidmine ning seda kõike läbi kogemuste ja nende mõtestamise.
Kokkuvõte
Antud artikli „algusfaasis“ püstitasin enda jaoks küsimused, millele pidanuks saama teema lõpus vastused. Alljärgnevalt toon välja küsimuste vasted, mis on ühtlasi ka kokkuvõtvaks osaks ning tervikpildi loomiseks lugeja jaoks.
Minu jaoks on kogemus need mõtted, tunded, emotsioonid ja teod, mis on kasvanud teadmisteks, oskusteks ning üleüldiseks pädevuseks mingil alal/tasandil. Kogemuslik õppimine on kogetu analüüsimine ja uute kontseptsioonide, perspektiivide loomine. Kogemusliku õppimise potsess jaguneb nelja etappi: sellleks, et täiskasvanud õppija saaks õppida, tuleb esilagselt kogeda, siis kogetu põhjal teha analüüs, luua seoseid tervikpildi jaoks ning lõpuks kogemusest saadud teadmisi ja oskusi rakendada.
Refleksioon ehk eneseanalüüs on täiskasvanud õppija jaoks kogemusest õppimise oluline osa. See teeb võimalikuks kogemusest õppimise protsessi.
Kogemusest õppimine kujundab maailmavaadet ja identiteeti, loob täiskasvanud õppija jaoks pildi endast kui õppijast ning kujundab vastutustunde õppeprotsessis.
Allikad
Õpikogemus suunab inimese elu, kujundades seejuures maailmavaadet ja identiteeti. (Alt, 2006, viidanud Kanep, 2009: 12) "Õpikogemuste põhjal tekib õppijal käsitus enesest kui õppijast ja nägemus õpiminapildist, mis osutub edasiste õpingute juhindujaks" ( Alt, 2006, viidanud Kanep, 2009: 11).Samuti kujuneb kogemusest õppiminud inimesel käsitus endast kui vastutustundlikust täiskasvanud õppijast. (Alt, 2006, viidanud Kanep, 2009: 13)
Peter Jarvis (2006, 187) ütles,et kogemusest õppimine avab meie jaoks "uued piirid", tekivad uued seosed ja teadmised, kuid seejuures mainib ta ka, et kogemused võivad mõnikord mõjuda meile tagasisuunas- kogetu võib põhjustada eelduste ja eelarvamuste teket. Seepärast peamegi oma kogemusi teadvustma ja suunama neid õiges ja kasulikus suunas.
Lugu, kuidas kogemusest õpitakse
Sageli on tugevad emotsioonid meist üle ning ühest etapist teise liikumine või selle omaksvõtmine on raskendatud. Selleks, et olukorrast üle saada, tuleb seda kindlasti reflekteerida ja mõtestada, luua sellele uus tähendus. Näiteks 65- aastasele Evale ei anna siiani rahu mõte, et juba paari kuu pärast peab ta oma tööameti maha panema ja jääma pensionile. Temas keerlevad segased mõtted ning tal on hirm tuleviku ees- millega sisustada edaspidiselt oma vaba aeg? Eva tunneb end ühiskondlikus mõttes kasutuna. Ta tunneb, et tal on potentsiaali, elujõudu, tervist ja tahtmist tegeleda pensionärina mõne tegevusalaga, aga ta ei ole sellele veel intensiivelt mõelnud ega plaane teinud.
Paari kuu möödudes tunneb ta, et tal on vaja oma mõtted korda saada ja liikuda elus edasi mingisuguseski suunas. Siis hakkabki ta asja mõtestama, kaalub kõiki pensionile jäämise plusse ja miinuseid ning avastab analüüsimise käigus, et see hirm üksinduse ja kasutuse ees ei olegi tingitud paikapidavatest tingimustest. Hirmu sisuks on hoopis tundmatus, uus algus, mis tundubki tavaliselt inimeste jaoks raske ja ootamatu. Pika mõttekäigu tulemusena avastab ta enda jaoks, et on oma elutöö lõpus igati ära teeninud puhkamise ja"aja maha võtmise". Eva on otsustanud pühendada vaba aeg reisimisele. Koheselt hakkab ta tegema reisiplaane ja kuidas ta, pärast seda, kui on juba koju naasnud, paneb end kirja inglise keele algkursusele.
Eva situatsioon on tõestuseks, et ka tugevate emotsioonide, hirmude ja teadmatuse taga on selge piir ja määratletus ning see selgus on võimalk enda jaoks ka luua, kui hakata reflekteerima ning seoseid looma. Eva on liikunud oma elus järgmisesse etappi ning on seejuures õnnelik, kuigi mõni kuu tagasi valdas teda selle konkreetse etapi ees hirm. Nendele kogemustele, mis meie elus aset leiavad, on võimalus luua tuhat üksssada erinevat viisi, kuida neid mõtestada ja seeläbi muuta kogemuste suunda.
Intervjuu
Kettrud oma elust ja olust ning kogemustest...
"Olen siin maailmas eksisteerinud 31aastat ja selle aja jooksul nii mõndagi õppinud ja kogenud.
Minu elus on olnud erinevaid perioode ja väga palju õppetunde. Arvan, et iga inimene peab teatud asjad Elus omandama enne, kui ta edasi suudab minna. Mina käsitlen oma kirjutises kolme erinevat eluperioodi. Alustaksin keskkoolist, suundudes ülikooli ja lõpetan ühe huvitava töökogemusega välismaal.
Minu keskkooli aeg oli väga produktiivne, keskendusin täielikult õpingutele. Sain aru, et haridus tagab mulle võimaluse edasi areneda ja endale tulevikku luua. Kuna olin eesmärgile pühendunud, siis rühkisin visalt tööd tehes tulemuste poole. Keskkooli õpilane oli huvitav olla. Teadsin täpselt kui palju mingis aines õppima peab, et häid tulemusi saada. Panin paika enda jaoks väiksemad eesmärgid – kontrolltööde edukas sooritamine, maksimumi andmine. Sain teada, et õppimine on protsess, tuleb keskenduda ja vaeva näha. Sageli tundsin väsimust ja olin kurnatud. Seega pidin õppima oma päevi paremini planeerima. Keskkoolis õppisin seda, et tuleb osata abi küsida, leida inimesed, kes oskavad aidata. Sain kinnitust, et head sõbrad on edukuse alus. Kogesin, et enda ületamine annab tulemusi. See on üks tähtsamaid perioode minu elus, sain tunda ka pettumust ja pidin õppima sellega toime tulema. Kõige tähtsam õppetund oli edasi pürgimine. Mul on hea meel, et suutsin leida strateegiad, kuidas keskenduda, teha tööd. Keskkool andis mulle hüppelaua, hea alguse.
Keskkool: eesmärgistatus, sõbrad on edukuse alus, ületamine annab tulemusi, pettumine ja sellega toime tulemine, erinevad strateegiad.
Teine suurem periood minu elus oli ülikooliaeg. Astusin Tallinna ülikooli , klassiõpetaja erialale. Ma polnud esialgu kindel, et see on mulle õige koht. Esimese aasta loengud olid väga huvitavad ja tekitasid indu järgmisteks aastateks. Sain kinnitust, et ka ülikoolis tuleb teha süsteemselt tööd. Tuleb pidevalt areneda ja ennast selleks ka vahest sundida. Ülikoolis olles sain teada, mida tähendab iseseisvumine. Sain oma esimese töötamise kogemuse. Sain teadmise, et tööl ja koolis käia on raske ja see nõuab topelt pingutamist. Üks sõber ütles mulle: „ Kahte asja korralikult teha ei saa.“ Seega, mingil ajal loobusin tööst ja kirjutasin usinasti oma lõputööd. Tuleb meeles pidada , miks midagi tehakse. Mul kippus vahepeal eesmärk kaduma. Tuli tüdimus, siis sain tuge sõpradelt. Jälle üks suur õppetund, sõbrad aitavad läbi elu. Samas muidugi pidev enesemotiveerimine, utsitamine. Ülikooliaeg näitas, et ainult tööd tehes tulevad saavutused. Andis teadmise, et tuleb teha valikuid, pani vaatama tulevikku. See aeg oli produktiivne ja olen selle üle väga tänulik.
Ülikool: süsteemne töö, areng, iseseisvumine, töö, enesemotiveerimine, valikute tegemine ja tulevik.
Kolmas suurem periood minu elus on kogemused, mille ma sain Euroopas töötades. Ma tundsin, et vajan oma elus muudatust. Seega lahkusin koolist ja õpetaja ametist. Suundusin Euroopasse turgudele kaupa müüma. See tundus väga hullumeelne ja riskantne otsus- minna müüjaks laia maailma. Töö oli huvitav aga raske. Sain aru, et tegu on nii füüsilise kui kohati ka vaimse väljakutsega. Sain harjutada oma olematut inglise keelt. Tundsin, et selle kogemusega toimetulekuks on vaja tohutut jõudu. Oli kaks varianti, kas alla anda või tugevamaks saada, ma valisin viimase. Panin vahel hambad risti ja rühkisin edasi. Suutsin nädalas näha kolme erinevat linna, teha 11tunniseid tööpäevi. Koju saades mõistsin, et see töö pole minu jaoks. Tundsin, et hakkan ennast seda tööd tehes kaotama. Sain aru, et inimest ei motiveeri raha vaid eneseteostus. Ma vajasin midagi hingele. See oli üks suuremaid õppetunde, mida ma omandanud olen. Nüüd olen targem ja tean, mida ma elus teha tahan. Sain teadmise, kes ma olen ja mis mind õnnelikuks teeb.
Elu koosneb erinevatest perioodidest ja kõigi nende ülesanne on midagi õpetada. Mina õpin iga päev midagi uut. Samas tunnen, et olen ka õnnelik ja see on peamine. Teatud hetkel tuleb teha valikuid ja nendega leppida. Kõik ei pruugi olla õiged, samas igaüks neist õpetab midagi. Igal inimesel on õigus olla õnnelik, igal hetkel. Loodan nii elada. Elus tuleb teha asju mida armastad, panna kõigesse natuke iseendast, kõik hea tuleb tagasi. Elu on ilus..."
Reisimine: muutused, jõud, enese kaotamine, eneseteostuse olulisus, hinge nõudlused, arusaamine endast, õnne võti, elu on ilus.
Tõin enda jaoks välja märksõnad, mis peale iga möödunud etapi lõiku kõlama jäid. Minu arust, läbi oma kogemuste analüüsi, on Kettrud aru saanud elu ühest peamistest väärtustest: sõbrad, aeg, miski, mis hinge õnnelikuks teeb ja enese leidmine ning seda kõike läbi kogemuste ja nende mõtestamise.
Kokkuvõte
Antud artikli „algusfaasis“ püstitasin enda jaoks küsimused, millele pidanuks saama teema lõpus vastused. Alljärgnevalt toon välja küsimuste vasted, mis on ühtlasi ka kokkuvõtvaks osaks ning tervikpildi loomiseks lugeja jaoks.
Minu jaoks on kogemus need mõtted, tunded, emotsioonid ja teod, mis on kasvanud teadmisteks, oskusteks ning üleüldiseks pädevuseks mingil alal/tasandil. Kogemuslik õppimine on kogetu analüüsimine ja uute kontseptsioonide, perspektiivide loomine. Kogemusliku õppimise potsess jaguneb nelja etappi: sellleks, et täiskasvanud õppija saaks õppida, tuleb esilagselt kogeda, siis kogetu põhjal teha analüüs, luua seoseid tervikpildi jaoks ning lõpuks kogemusest saadud teadmisi ja oskusi rakendada.
Refleksioon ehk eneseanalüüs on täiskasvanud õppija jaoks kogemusest õppimise oluline osa. See teeb võimalikuks kogemusest õppimise protsessi.
Kogemusest õppimine kujundab maailmavaadet ja identiteeti, loob täiskasvanud õppija jaoks pildi endast kui õppijast ning kujundab vastutustunde õppeprotsessis.
Allikad
- Collins dictionary kodulehekülg. 2015. http://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/experience (28.04. 2015)
- Eesti keele instituut veebileht. 2015. http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kogemus&F=M (02.05.2015)
- Sweitzer, H.F. & King, M. A. (2008). Edukas praktika: Õppimine kogemuse kaudu. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
- Silberman, M. (2007). The Handbook of Experiential Learning. New York, Oxford: Oxford University Press
- Kanep, H.(2009). Töötaja kohanemine kui õppimine töökeskkonnas seminaritöö . Tallinna Ülikooli Kasvatusteadusre instituut
- Merriam, S. B. (1999). Learning in adulthood. San Francisco: Jossey-Bass Publishers
- Kolb, D. A. (1984) Experimental learning, Experience as the source of learning and development. Englewood Cliffs: Prentice Hall
- Jarvis, P. (2005). Towards a comprehensive theory of human learning. New York: Routledge